Kaotasime 0-1 väravast, mille õnnega pooleks lõi Sergei Sorokin, kes suundus enne hooaega meie rivistusest Ararati meeskonda. Mängi ise oli neljapäeval õhtul vihane. Mõnus väike vihm oli maha sadanud, nii oli Sportland Arena kunstmuru muutunud suhteliselt mängitavaks väljakuks. Ja lisaks mängule oli vihane ka kohtunik Roos, kes jagas kaarte paremale ja vasakule ning saatis teisel poolajal vahetuses mängu hüpanud Reimo Oja punase kaarti vibutades platsilt minema.
Meie poolt oli mängu parim võimalus see, kui esimesel poolajal läks Ragnar väravavahiga segamatult üks-üks, kuid paraku veeres vasaku jala löök väravast mööda.
Paar päeva hiljem tuli sõnum, et kaotatud mäng muutus võiduks, sest eelmise aasta Väikese Karika finalist Ararat kasutas mängijat, kes sai eelmine aasta finaalis oma kolmanda kollase.
Väga disiplineeritud mäng, mis sai meile saatuslikuks ühe eksimuse pärast. Aga Pandora avas meile oma oma laeka ja õnn soosis lõpuks meid.